Eile veetsin imeilusa õhtupooliku toredate naistega Vastseliinas. Sellised kohtumised on alati erilise energiaga – inimesed tulevad kokku, et midagi uut õppida, oma kätega luua ja lihtsalt koos mõnusalt aega veeta.

Seekord toimus krepp-paberist roosi töötuba kohalike naiste käsitööühingu õmblustoas. See ruum oli juba ise inspiratsiooniallikas. Seintel rippusid kaunid lapitekid ning riiulitel ja laudadel oli näha hulgaliselt käsitööd, mida naised olid valmistanud suviseks laadaks – pajakindad, põlled, kotid ja palju muud.

Ma olen alati imetlenud inimesi, kellel on õmblemisoskus. Võib-olla just seetõttu, et minul endal see kohe üldse välja ei tule. Õmblusmasin ja mina ei ole siiani veel päriselt sõpradeks saanud. Seetõttu on eriti inspireeriv näha inimesi, kes oskavad kangastest ja niitidest midagi nii kaunist luua.

Töötuppa tulnud naised olid väga tegusad ja uudishimulikud. Alustasime algusest – lõikasime krepp-paberist kroonlehti, õppisime paberit venima ja vormima ning samm-sammult hakkas roos oma kuju võtma.

Alguses tundus mitmele osalejale, et roosi ei tulegi välja. Kroonlehed ei tahtnud kohe õigesse vormi jääda ja õis tundus veidi kohmakas. Aga just see ongi loomingulise protsessi osa – alguses on natuke kahtlust, natuke katsetamist ja palju väikseid parandusi.

Ja siis juhtub midagi imelist.

Kui töötoa lõpus viimased detailid said paika – lisasime varre, sättisime kroonlehti ja vaatasime õit tervikuna – olid kõik naised oma lilledega rahul. Iga roos oli natuke erinev ja omanäoline. Täpselt nagu nende tegijad.

Selliste koosloomiste juures sünnivad alati ka uued ideed. Iga koolitus ja ühine tegemine toob kaasa mõne nutika mõtte või väikese avastuse. Näiteks võttis üks osaleja seekord kaasa kommid ja rääkisime ka kommiroosidest. Olen ka ise varem valmistanud krepp-paberist kommiroose ning isegi terveid kommiroosi kimpe. Sellised lilled on eriti toredad kingituseks – kaunis õis, mille sees peitub väike magus üllatus.

Lisaks leidsid osalejad ka väga praktilise nipi, kuidas krepp-paberit kiiremini ja sirgemalt lõigata. Selleks kasutati riide lõikamiseks mõeldud rullnuga ja lapitöö joonlauda. Selline tööriistade kasutamine teeb lõikamise palju mugavamaks ning aitab ka suurema koguse paberit korraga täpselt mõõtu saada. Just sellised väikesed avastused teevad ühised töötoad eriti väärtuslikuks.

Sellised hetked ongi põhjuseks, miks ma armastan neid töötubasid teha. On nii tore näha, kuidas inimesed avastavad, et nad suudavad oma kätega midagi ilusat luua – ja samal ajal sünnivad ka uued ideed, mis inspireerivad järgmisi kohtumisi. 

Kui soovid samuti krepp-paberist roosi valmistamist õppida, siis saad liituda minu tasuta roosi kursusega siin:
👉 headsoovid.ee/roos

Kui tahad aga näha, mida toredat teevad Vastseliina käsitöönaised, siis tasub kindlasti pilk peale visata nende tegemistele siin:
👉 Vastseliina käsitööühingu Facebooki leht
https://www.facebook.com/vastseliinakasitoo/?locale=et_EE

Aitäh kõigile, kes selle õhtu nii toredaks tegid. Sellised kohtumised annavad alati palju inspiratsiooni ja soojust südamesse. 💛